Kootud kandelina

Pikk kootud kandelina on vaieldamatult MINU lemmik lapsekandmisvahend. Ma ei saa öelda lapsevanemale, kes endale kandmisvahendit otsima tuleb, et see on parim – olenevalt tema pere päeva rütmist ja elustiilist võib see olla midagi muud, aga kandelina on kindlasti universaalseim ja paindlikuim.

kootud kandelina
Yaro La Vita kandelina

Kandelina plussid

  • Sobib alates sünnist kuni kandmisaja lõpuni (sealjuures ka enneaegsete laste puhul!)
  • Sobib ka raskemate laste puhul (saab kanda ka väga raskeid ja suuri lapsi (erivajadustega laste puhul nt hea tänuväärne vahend)
  • ise sätid kõrgust, pingutatust – kas lapsel käed väljas või kukal kaetud
  • sadu erinevaid sidumisviise (leia oma lemmik, mis sobib just sulle!)
  • vastsündinut toetab kindlasti paremini kui ükski kott. Lina on pingutatud täpselt selle järgi kui suur on kandja, kui suur on laps, mis neil seljas on jne jne.
  • korralikult seotuna kõige ergonoomilisem nii kandja kui lapse jaoks (vaata eelmist punkti)
  • tuhandeid mustreid ja kanga koostisi (leia oma lemmik!)
  • väga erinevaid hinnaklasse (uuena võimalik lina osta nii €50 kui ka €5000 eest)
  • hea lihtne rulli keerata, ei võta beebitarvete kotis väga palju ruumi
  • kasuta arsti juures tekikesena, vankris alusena, tekina. Seo kirjutuslaua alla lastele võrkkiigeks või trepi ette turvaväravaks (väga palju erinevaid kasutusviise)
  • kui laps juba suurem ja pole kindel kas täna linasse tuleb, siis pädeb lühem lina täiesti sallina 🙂 on julgemaid, kes ehk ka 4meetris välja kannavad 🙂

Kandelina miinused

  • eelarvamused, et on raske siduda
  • sopase ilmaga võivad lina otsad vastu maad minna
  • libeda jope ja kombinesooni peale sidudes on raske pingutada
  • nippe ja trikke teadmata on suurem tõenäosus siduda valesti ja endale ebamugavalt
  • sadu erinevaid sidumisviise, kuidas endale õige leida?
  • tuhandeid erinevaid kangakoostisi ja mustreid, kuidas endale see õige leida? 🙂

Algaja siduja võiks alguses valida endale baassuuruses puuvillase või puuvillase ja linase seguse lina. See on hea alguskoht. Baaslina on keskmisel inimesel 4.5m, suuremat (XL) suurusnumbrit kandev inimene võiks valida juba 5.1m lina. Pisema kondiga saab ilmselt hakkama 4.2m linaga. Ma ei poolda igaks juhuks suurema lina hankimist, see võib hiljem “maksta kätte” puusasiduste juurde edasi liikudes, kui siduse jaoks läheb kangast palju vähem ja järelejäävad sabad on lihtsalt meeletult pikad. Internetist lina tellides võib sattuda suuruste otsa 3 ja 5, allpool toon välja, mis pikkusi need tähistavad.

Kandelinade pikkused

  1.  ehk ca 2.2 meetrit (lihtsa puusasiduse lina)
  2.  ehk ca 2.8 meetrit
  3.  ehk ca 3.2 meetrit
  4.  ehk ca 3.8 meetrit
  5. ehk ca 4.2 meetrit
  6.  ehk ca 4.5 meetrit (keskmise inimese baaslina)
  7.  ehk ca 5.1 meetrit (suurema inimese baaslina)
  8.  ehk ca 5.6 meetrit (tandemsidusteks, kui ühe linaga seotakse 2 last või ägedate lõpetuste jaoks, kui seljasidus lõpetatakse nt keltisõlme lõpetusega rinnal 🙂 )

Kandelina sidumine

…võib alguses tunduda hirmutav, kuid alustada võib reaalselt ühest lihtsast sidusest. Topeltristiga smokivöö, Front Wrap Cross Carry ehk FWCC – heal lapsel palju nimesid. Videoid on YouTube täis, alati võib internetist leida lapsekandmisnõustaja kontakti ja õppida see sidumine selgeks tema abiga. hint – hint 😉
Villapai video  – esimene põhisidus

Nipid, et linasidumine õnnestuks veel paremini

  • pinguta lina alguses võimalikult ära jättes lapse jaoks kõhule vaid põiki käe võrra ruumi
  • pane laps linale põlveõnnaldest kokku kogutud linale istuma, kui kõrgus paigas (peanupp kergesti musitatav, lapse pepu ei ole allpool sinu naba), siis sikuta lina pöidlaga üle lapse selja edasi-tagasi käies üle lapse selja
  • vaata, et lina jätkuks lapsele kapuutsi tegemiseks ja keera siis see lapse kukla taha tagasi (nii on kuklatagune piisava tihedusega ja toetab lapse kaela piisavalt)
  • lina peaks aitama juba piisavalt hästi last hoida, et saaksid ühe käe lapse pealt ära võtta ja pingutama asuda
  • ära pinguta lina enda ette (kella 12 suunas) või diagonaalis (kella kahe suunas) vaid täiesti enda kõrvale (kella kolme suunas). Ülemine (sisemine) serv, alumine (välimine) serv ja korraga. Korda sama teise lina sabaga, vahetades käsi.
  • Jälgi, et lina ei oleks sinu selja taga keerdus (see võib hakata pärast pingutamist soonima)
  • lapse pepu alla tee pingutatud linaotstega rist (laps istub ristil nagu toolil – ära kaota kõrgust)
  • suuna lina sabad endale seljataha ja tee seal topeltsõlm.

Mille järgi kandelina valida?

Nagu enne ka plusside juures ära sai mainitud, on kandelinu tuhandeid erinevaid. Mustrid on kindlasti kandja enda valida – sidumiskvaliteeti määrab aga tihti kanga koostis ja eriti paksus.

Algaja võiks alustadagi lihtsamatest koostistest – puuvill, puuvillase ja linase segu või puuvillase ja kanepi segu on selline lihtne koostis millega selle hingeelu tundma õppida. Igal kangal, nagu ikka on olemas oma plussid ja miinused. Keerulisemad kangasegud on juba villaga, kašmiiriga, rebasekarvadega. Kandelinadesse on kootud väga eksklusiivseid materjale, Viçuna karvad nt – kitseline, keda saab pügada vaid iga paari aasta tagant. Artipoppe kandelina, mis selle kitsekese karvadega maksab €5000.-
Linade paksust mõõdetakse ruutsentimeetri kaaluga grammides. Lihtne Amazonas või Hoppediz žakaard on ca 180 g/m2, Yaro linad jäävad paksuselt sinna 225 ja 275 g/m2 juurde. Girasolil on olemas kude Thick, mis ületab juba 300 g/m2. Milleks neid numbreid teada ja jälgida? Õhukest lina on hea ja mõnus vastsündinu ümber mässida, need linad ei vaja ka enamjaolt mitte mingisugust “sissetöötamist”. Võtad karbist ja ongi juba sulavõi su beebi ümber. Paksemad linad vajavad tihti tööd enne kui pehmeks lähevad aga suuremat last paksu sissetöötatud linaga pikalt kandes, teeb vähemalt pool tööd ära lina ise ja laps tundub palju kergem. Ise vahetasin kõik kerged linad paksemate vastu välja, kui laps ületas 13kg ja nüüd võiks see 16kg jumbu mul jälle tunde seljas olla.

Kaua võib last kandelinas kanda?

Vanuseliselt sünnist kuni kandmisaja lõpuni, eks. Paljud vanemad lõpetavad ära siis, kui laps ise käima hakkab – mulle tundub, et kui enne on see kandmine üldplaanis lihtsalt mõnus ja nunnu (ja lapsele arendav), siis vanusest 1 aasta ja + on see üks väheseid asju, mis aitab vanemal mõistusel püsida. Alles käima õppinud laps väsib ruttu, siis nagunii süles. Lisaks on siiski mõistlik lapsele auk juba kodus pähe rääkida, et ta linasse tuleks…jäävad ära ohtlikud olukorrad kus laps suvalisse suunda sööstab ja vanema eeldatav eluiga stressist nädalate kaupa väheneb. Järgmine aeg kus laps iseseisvamaks saab ja vähem linas on saabub kuskil lapse kolmandal, neljandal eluaastal. Suured kandmisfännid kannavad ka sealt edasi, kui jalutamist on palju, siis ikka võib lapse jalg väsida. Lisaks kannavad kauem ka puuetega laste vanemad, meie ümbrus on enamjaolt ikka väga ratastoolivaenulik.

Kestvuselt ühekordse kandmise suhtes ei ole väga palju piiranguid. Vastupidiselt levinud arvamusele ei ole laps linas liikumatult vaid töötab kogu aeg oma kerelihastega kaasa. Areneb pea- ja kehahoid. Mingi hetk on niikuinii vaja laps linast välja võtta, et kasvõi mähkmeid vahetada või talle süüa anda. Kindlasti on hea kui laps saab vahepeal ka tekil käputamist ja roomamist harjutada, kuid kui sinna vahele satub päevi kui tal on lähedusevajadus lihtsalt suurem või tulevad hambad või muu häda, siis võib lapse pärast mähkmevahetust rahus uuesti linasse tagasi siduda ja talle seda lähedust ja turvatunnet edasi pakkuda. Aafrikas on olemas paar hõimu, kus usutakse, et laps on püha ja esimesel eluaastal ei tohi maad puutuda. Need lapsed seotakse ruttu selga, neid hoitakse süles. Kui laps saab aasta vanaks, saavad nad jala maha toetada ja varsti hakkavad ka nemad käima 🙂 Nende kerelihased on arenenud ja igapäevaselt tööd teinud ka ema lihaste vastas oma tasakaalu reguleerides.